PÕNEV KUJU: Kes on Katre Kokk?

Kui Katre Kokk viibib pokkerisaalis, ei jää see kellelgi märkamata. Tema nakatav naer ja hea tuju levivad kiirelt saali ühest otsast teise. Paljud teavad, kes ta on, aga lähemalt ei tunne. Win TV sai võimaluse Katrega veidi juttu puhuda.

Katre, sa ütlesid mulle intervjuud kokku leppides, et sa ei ela Tallinnas. Kus sa siis elad ja millega sa seal toimetad?

Olen sündinud Viljandis. Pärast gümnaasiumi lõppu kolisin Tallinna ja elasin seal 12 aastat. Ühel hetkel võtsin aja täiesti maha, ei käinud tööl ja puhkasin närve. Aga siis sain Viljandisse huvitava tööpakkumise ja kuna mu pere on siin, siis mõtlesin, et miks mitte. Alates selle aasta sügisest elan jälle Viljandis.

Mis põnev tööpakkumine see oli?

Ma töötan sotsiaaltöö valdkonnas, keeruliste klientidega. Kuna see on üsna delikaatne töö, siis ma detailselt sellest rääkida ei saa. Aga minu töö on stressirohke ja emotsionaalselt kurnav. Samas oskused keeruliste persoonidega ümber käia tulevad pokkeris kasuks.

Kuidas sa üldse pokkeri juurde jõudsid?

Sellele küsimusele on mul klassikaline vastus. Sõbrad mängisid. Hakkasin nendega kaasas käima. Mängust ma muidugi midagi aru ei saanud, istusin niisama kõrval ja vaatasin, mis nad teevad. Aga siis hakkasin ka ise kaasa mängima.

Mul on isegi kuskil kirjas, millal ma esimest korda kasiinos käisin – see oli 28. oktoobril 2021. aastal. Sel perioodil elasin üksinda ja mul oli kodus hästi igav. Läksin täiesti üksi Hiltonisse Olympic Casinosse, sest teadsin, et seal toimub mingi pokkeriturniir. Ma ei teadnud isegi seda, kuidas registreerimine käib.

Vau. Ja kuidas seal läks?

Ma mäletan, et hästi palju venekeelseid inimesi oli. Sain täiega sõimata alguses, kuna ma ei teadnud, kuidas asjad käivad. Et peab nupud kuskilt üle joone lükkama. Teadsin, et on olemas mingi diileri nupp, BB ja SB…

Koos re-entry ja add-on’iga maksis sisseost umbes 55 eurot vist. Esimesel korral läks kiirelt, aga kuskil kolmandal turniiril ma jõudsin juba rahadesse.

Aga siis tuli Naisteliiga. Nägin nende reklaami, liitusin naiste gruppidega ja hakkasin mängima. Pääsesin tookord kõige viimasena finaali, live’ile. Mul oli kõige väiksem võimalik stäkk. Ja siis ma jäin seal teiseks. Ja sain tuttavaks teistega. Ja nii see läks. Siis hakkasingi rohkem mängima.

Mis on peamine põhjus, miks sa pokkerit mängima jäänud oled?

Ühest küljest inimesed, kellega olen tuttavaks saanud. Aga see tuli veidi hiljem. Kohe alguses pigem see, et kuna ma tegin samasugust tööd nagu praegu, oli pokker ainuke koht, kus ma sain ennast täiesti välja lülitada nii tööst kui muust elust. Eemale saamine argipäevast.

Eks ma teen nalja ka lauas, aga mul on olnud ka selliseid turniire, kus ma istun vaikselt, klapid kõrvas ja ma ei räägi mitte kellegagi. On olnud ka teistpidi – kui elus on olnud raske periood, siis pokker on olnud ainus koht, kus ma üldse kellegagi rääkida viitsin. Muul ajal ei tahtnud üldse kedagi näha.

Kas sa mängid ainult live’is või netis ka vahel?

Mängin ikka vahel netis ka. Naisteliigat teen näiteks praegu kaasa. Sõltub perioodist. On päevi, mil mängin iga päev, aga mõni kuu ei mängi üldse. Win TV satikaid mängin. Ka eelmise turniiri pileti sain satikalt. (Katre viitab novembri Win TV Live’i turniirile, mille ta võitis).

Kuna nüüd sõpradega läheme Bratislavasse, siis olen neid satikaid mänginud. Aga üldiselt mulle üldse ei meeldi netis mängida.

Miks?

Sest ma olen nii kärsitu ja kui kohapeal veel saab kellegagi rääkida ja aeg läheb kiiremini, siis netis see hea käe ootamine… ma ei tea. Ma ei oska netis mängida. See on minu jaoks igav.

Kuidas sa live’is kärsitusega hakkama saad?

See on minu kõige suurem nõrkus üldse. Mul oleks palju rohkem häid tulemusi ette näidata, kui ma ei hakkaks tegema lollusi, kuna mul on igav. Hakkan siis bluffima ja tegema liigutusi, mida muidu võib-olla ei teeks. Nii saavadki nupud otsa (naerab).

Mõnikord viib see ju sihile ka?

Eks joppamist tuleb igal mängijal ette. Aga pigem ma olen, jah, kärsitu.

Mis rolli pokker sinu elus täidab? Meelelahutus? Hobi? Sissetulek?

Pokker on puhtalt hobi ja sõpradega aja veetmise võimalus. Raha teenimise aspekti ma näiteks enda puhul ei näe. Loomulikult on tore, kui midagi võidad ka, aga see ei ole kunagi olnud minu eesmärk. Ma kindlasti ei arva, et ma olen mingi pokkerimängija, kes peaks sellega raha teenima.

Arvet siis ei pea, et palju sisse, palju välja?

Olen pidanud. Üks sõber saatis tabeli, kuhu panna kirja, palju on kulunud sisseostudele ja re-entry’tele. Aga ma mängin nii ebaregulaarselt, et mul kuidagi kadus see huvi ära. Pokker pole minu jaoks raha teenimise koht.

Kas lisaks pokkerile on sul veel mõni hobi?

Kui ma Tallinnas elasin, siis mängisin padelit. Viljandis ei ole siseväljakut ja väljas ei saa praegu mängida.

Kuigi ma ei tee ise sporti, siis ma jälgin väga palju sporti. Kõige suurem osa mu elust on olnud jalgpallil. Olen ise seda mänginud, enamus mu tutvusringkonnast on mänginud. Ma olen jalgpallikohtunik. Selles mõttes on esikohal jalgpall. Olen naine, kes vaatab kodus jalgpalli (naerab). Inglise liiga on mu lemmik. Kuna osa minu perest elab Inglismaal, siis olen jäänud jälgima. Minu tiim on Chelsea, juba ammusest ajast.

Sina tulid pokkerit mängima ihuüksinda. Kas sa ajaga kellegi endaga kaasa ka oled toonud? Minu meelest on sul sõbranna Kristin, kellega te koos käite. Kas sina õpetasid ta mängima?

Ma sain Kristiniga tuttavaks kasiinos. Tema oli tulnud koos sõbraga mängima ja me hakkasime kohe suhtlema, kohe oli hea klapp. Nii et ma ei ütle, et ma olen teda konkreetselt õpetanud, aga võib-olla ta hakkas tänu minule rohkem mängima, ka Naisteliigat ässitasin mina teda mängima. Olen julgustanud ja kutsunud kaasa.

Pokker on sinu ellu palju uusi inimesi toonud.

Jah, ma poleks kunagi seda arvanud. Praegu on enamus minu igapäevasest sõprusringkonnast inimesed, kellega ma olen tuttavaks saanud läbi pokkeri. See on väga hea. Igapäevaselt me pokkerist just ei räägi, aga kui keegi on festivalil või turniiril vms, siis ikka soovime edu ja elame kaasa. Kui keegi on telelauas, siis jälgime ülekannet.

Kas keegi sind coach’ib ka? Tahaksid sa pokkeris edasi areneda?

Mulle on pakutud küll. Mul on olemas isegi igasugused tabelid, kus mida teha. Eks ma olen neid vaadanud ka, aga mida rohkem ma süvenesin, seda kehvemini mul minema hakkas. Hakkasin liiga palju mõtlema. Muidugi ma oskan arvutada, aga kuidagi kadus minu jaoks see võlu ära. Professionaalne mängija ma ei tahaks olla. Pigem olen üle võtnud lihtsamaid asju. Kuidas mängida suure stäkiga, kuidas väiksega. Mis positsioonides mis liigutusi teha. Aga protsente ma ei arvuta. Ei viitsi (naerab).

Sa oled võitnud Win TV Live’i, oled Naisteliigal jäänud teiseks. Millistest saavutustest sa veel unistad?

Kohe alguses, kui sain Naisteliigas teise koha, siis kohe paar kuud hiljem sain meistrikatel teise koha. Aga ega mul ei olegi otseselt eesmärke. Tahan edasi mängida. Mulle meeldib seltskond. Suurim sisemine eesmärk on jääda rahulikumaks ja mängida tasakaalukamalt.

Kuskilt välismaa turniirilt võiks saada tulemuse.

Äkki siis Bratislavas?

Ma ei olegi veel otsustanud, mis turniire ma mängin. Põhiturniiri ei saa mängida, jõuan natuke liiga hilja ja mulle ei sobi need 12-tunnised päevad. Kindlasti on see mingi turboturniir, mida võiks mängida.

Kas sul lemmik stardikäsi ka on?

Mul on palju lemmikuid. Ei tahakski öelda, äkki hakatakse minu vastu ära kasutama (naerab). Üldiselt meeldivad väiksed suited connector’id. Äss-emand meeldib. Aga poisid ei meeldi – nendega kaotan alati. Neid näen, siis mõtlen lausa, et peaks ära foldima. Pokkerilauas teen ka alati nalja, kui näen poiste pocket’it, et poistega ma üldse ei mängi.

Ja lõpetuseks – on sul ka mõni eeskuju või mängija, keda imetled?

Kindlat lemmikut ei ole, aga ma vaatan väga palju pokkerit küll. Mulle meeldib jälgida suuri festivale ja ma tõesti austan Eesti mängijaid, kes on profid.

Kui meie mängijad on mõnel suurturniiril telelauas, siis hoian pöialt. Panen telekast pildi suurelt jooksma ja elan kaasa. Tohutult imetlen neid, kes suudavad mängida profitasemel, sest ma enam-vähem tean, kui raske töö see on.

Ühesõnaga, respect kõigile Eesti profimängijatele. Need, kellega olen kokku puutunud, on ka väga toredad inimesed. Jagavad õpetussõnu ja toetavad mind ka, kui ma olen kuskil mänginud. Väga äge.

Tõepoolest, ka sinule elatakse palju kaasa. Win TV Live’i artikkel, mis rääkis sinu võidust, sai päris palju laike.

Ma ei saa üldse aru, kuidas ma nii palju laike sain (naerab). Paistab, et mind on omaks võetud. Aga eks need, kes mind on tundma õppinud, teavad, milline ma päriselt olen. Samas mulle meeldib see kuvand, mis mul on. Arvatakse, et olen siuke väike hull peotšikk. Mulle see sobib (naerab).

Aitäh, Katre. Jätka samas vaimus ja hoiame sulle Win TV tiimiga pöialt, et saaksid Bratislavas oma järgmise unistuse teoks teha.