Mark Metslal on Chesterfield Poker Clubiga suured plaanid. "Sellest saab Eesti pokkeri uus kodu," lubab ta. Foto: Raul Mee Mark Metsla kui pokkerimängija on kohalikule pokkerikogukonnale ammusest tuttav nägu. Paljud aga ei tea, et alates 2024. aasta novembrist juhib ta vägesid Chesterfield Poker Clubis. Teeme Marki ja tema tulevikuplaanidega lähemalt tutvust!
Peaaegu iga kord, kui Tallinnas on toimunud mõni suurem ja põnevam pokkeriüritus, on sellest osa võtnud ka Mark Metsla – põline Tallinna poiss, tänaseks 41-aastane, elab praegugi naise, kahe lapse ja koeraga Nõmmel, nii et hea lähedal käia. Alati heatujulise „inimeste inimesena“ on temaga lihtne jutu peale saada, kuid konkurendina ei ole Mark teps mitte lihtne vastane – tema terav taip ja tugev analüüsivõime annavad talle võimekuse põlvili suruda nii tõsiseid tegijaid kui algaja õnnega õnnistatud kollanokki.
Sellest annab muuhulgas tunnistust Marki Hendoni profiil, kus figureerivad rahakohad väga eriilmelistelt turniiridelt Eestist ja väljastpoolt. Eestlaste tulemusi kajastavas Hendoni edetabelis hoiab Mark 263 633 dollariga hetkel 21. kohta, kuid koos internetivõitudega on ta pokkeriga teeninud oluliselt rohkem. Seega võib väita, et pokkerist teab mees nii mõndagi. Kuidas ta oma teadmised ja mängijaks olemise kogemuse meie kõigi hüvanguks tööle panna kavatseb, seda Win TV uuriski.
Mark, Win TV publik teab sind eelkõige pokkerimängijana. Räägi, kui kaua sa oled pokkerit mänginud ja kuidas sa selle hobi avastasid?
10 aastat äkki? Ei, 12 aastat vist. See juhtus puhtjuhuslikult. Sõber tuli külla ja mängis internetis. Ka minul tekkis huvi ja ta tegi reeglid mulle selgeks. Järgmisel või ülejärgmisel päeval proovisin ka ise kätt ja võitsin ühe turniiri ära, see võis olla kas täiesti esimene või üks esimesi turniire, mis ma üldse mängisin. Sealt see huvi algaski.
Mis sind pokkeri juures võlub?
Minu jaoks on see nagu sport. Olen eluaeg sporti teinud, sest mulle väga meeldib võistelda. Pokker on hea koht, kus enda võimed teiste vastu proovile panna. Nii palju on muutujaid ja infot, mida kohe käes pole. Selline kassi-hiire mäng on põnev.
Mida pead enda suurimaks pokkeriga seotud saavutuseks?
See on hea küsimus. Päris ühte suurt ja konkreetset saavutust ei oska välja tuua. Mul tuleb pigem kaks asja pähe. Esimene pärineb kuskil 2015. aastast vist. Olin koos tulevase abikaasaga Euroopas reisil. Sattusime ka Itaalia piiri ääres olevasse Sloveenia linna Nova Goricasse, kus oli käimas pokkerifestival. Mängisin 1000-eurose sisseostuga turniiri ja kuna läks nii hästi, jäime sinna mitu päeva kauemaks, kui olime plaaninud. Tulin turniiril lõpuks neljandaks. See oli esimene kord, kui ma väljaspool Eestit niimoodi pokkerit mängisin ja midagi saavutasin. See jäi meelde.
Teine saavutus, mis on meelde jäänud, oli kusagil 2020. aastal, sügaval koroona ajal. Tegin kaasa WCOOPil ja sain mingi nädalase või paarise vahega 2. ja 4. koha. Mõlemal juhul olid võidud kusagil 90 000 kanti. Kuna need kaks tabamust tulid nii väikese vahega, siis tekkis korraks tunne, et oo, oskangi vist mängida (naerab)!
Need kaks on kõige suuremat emotsiooni pakkunud.
Kes sind kunagi guugeldanud on, see teab, et sul on tugev müügi taust. Leidsin vihjeid raamatute müügile. Kas USAs? Kas siis saigi sinu karjäär müügivaldkonnas alguse? Räägi sellest eluperioodist lähemalt.
Pikka aega olen müümise asemel tegelenud hoopis müügi juhtimisega, aga alustasin tõepoolest müümisega. Kuna ma olen eluaeg kossu fännanud ja NBA-d jälginud, siis noorena oli kindel eesmärk ära käia just USA-s. Raamatute müümine oli üks variant, kuidas suvi Ameerikas veeta, seigelda, reisida ja raha teenida. Olin ülikoolis teisel kursusel, kui koos oma parima sõbraga läksimegi. Selgus, et see meeldib mulle ja tuli veel hästi välja ka. Nii ma käisin seal lausa kümme suve järjest, töötades kuus päeva nädalas.
Hiljem hakkasin samas ettevõttes, Southwesternis, müügitiime juhtima. Ehitasin üles 120-liikmelise rahvusvahelise müügiorganisatsiooni. Reisisin ringi ja treenisin müügiinimesi Lätis ja Slovakkias.
Alles pärast 17 aastat Southwesternis, kui järjekordne suvine hooaeg oli lõppenud, tõmbasin sellele karjäärile joone alla. Mu teine laps oli siis alles 4-kuune, nii et jäin koduseks ja aasta aega kasvatasingi lihtsalt lapsi. Algne plaan oli, et ma ei lähegi enam igapäevasele tööle. Mõtlesin perega ringi reisida ja reisil viibides pokkerit mängida. Aga siis tuli koroona ja mitte kuhugi ei saanud minna. Sellest plaanist ei tulnud midagi välja. Istusin hoopis arvuti taga ja mängisin netis pokkerit. Ütleme nii, et need kaks suurt võitu, mis ma ennist mainisin, läksid kohe teistpidi ka auku (naerab).
Kui palju sa end pokkeri vallas harid?
Olen aja jooksul natuke juurde õppinud küll. Tõsist coach’imist ma võtnud pole. Neid saite olen väisanud küll ja tähtsaid tabeleid tuupinud-uurinud. Nii et olen end drillinud ainult veidi, aga mitte kuigi süsteemselt.
Seega elukutselist pokkerimängijat sinust ei saanud?
Ma olen jah pigem hobimängija. Läksin tol mustal perioodil liiga suurt tükki võtma, proovides läbi lüüa kõige kõrgemal tasemel. Istusin ühes lauas Negreanude ja Greenwoodidega. Aga sain aru, et isegi kui sa mingil tasemel võid edukas olla, siis järgmisele tasemele liikumiseks ei pruugi oskused olla piisavad.
Ühtlasi tuli arusaamine, et kuigi pokker mulle väga meeldib, tundsin ma juhtimisest ja ärimaailmast puudust. Pokker üksinda ei ole väljundina minu jaoks piisav ja muutub ruttu üksluiseks. Eriti arvestades, et live meeldib mulle oluliselt rohkem kui netipokker. Netist ei saanud ma oodatud emotsiooni kätte.
Mark Metsla plaanib Coolbet Openi sarnaseid suurturniire Chesterfieldi tuua senisest palju tihemini.
Nüüd oled sa tööl Chesterfield Poker Clubis. Mis su täpne ametinimetus on?
Bombay Clubi Assistant General Manager. Vastutan Bombay Clubis pokkeri ja kogu Chesterfieldi klubi eest.
Kuidas Chesterfield su endale tööle meelitas? Mis sind selle ameti juures haaras?
Väga suurt rolli mängis minu armastus pokkeri vastu. Juba mõnda aega olin mõelnud, et kõige parem oleks oma töö siduda valdkonnaga, kus on minu kirg. Ainsad variandid said olla kas korvpall või pokker. Näiteks kunagi proovisin töötada juhtival kohal liimpuidu tehases (naerab). Jaurasin seal töömeestega ja sain poole aastaga aru, et see valdkond ei inspireeri mind absoluutselt.
Läbirääkimistel Bombayga tekkis juhtkonnaga õige klapp ja nii ma siia jõudsingi.
Töölepingus on sul kindlasti konkreetsed eesmärgid kirjas, aga mis on see, mida sa ise tahaksid Eesti pokkerielus läbi oma töö muuta või saavutada?
Räägitud on sellest juba mõnda aega, et Chesterfield võiks olla Eesti pokkeri uus kodu. Nüüd tuleb see päriselt ära teha.
Ma ei tahaks öelda, et see on minu unistus, vaid ma lähen lausa nii kaugele, et ma ütlen, et see on ainult aja küsimus: me jõuame sinna, et kui ükskõik millisel suvalisel nädalavahetusel keegi mõtleb, et tahaks mingit turniiri või cash’i mängida, siis ta ei pea hakkama vaatama ja uurima, KAS üldse kusagil midagi toimub, vaid ta saab alati kindel olla, et kui ta seab sammud Chesterfieldi, on seal kindlasti melu ja action’it.
Ma tahan kogukonda rohkem aktiveerida. Chesterfield muutub veel kliendikesksemaks kui ta praegu on. Ma soovin, et püsiklient tunneks Chesterfieldis käies, et seal on hea ja äge.
Mis sellest praegu veel puudu on ja mis vajaks muutmist?
Usun, et täiuseni jõudmist on takistanud kogu ettevõtmise start-up’ilikkus. Nagu idufirmades ikka, on kõik kiires muutumises ja fookus kipub laiali valguma, sest süsteemsus pole jõudnud veel juurduda. Saame selles vallas kõvasti paremaks muutuda.
Veel on puudu ka suuremad festivalid. Lausa korra kvartalis võiks olla midagi suurt, näiteks Coolbet Openi sarnast.
Sa alustasid loetud päevad tagasi ja elad alles sisse, aga sellegipoolest küsin – kas Chesterfieldi külastaja tunneb varsti ka omal nahal, et majas on uut hingamist ja tulevad uued ägedad üritused? Või jääb esialgu Chesterfieldi hästi sisse töötatud masinavärk samamoodi käima?
Ütlen ära, et kohe paugust ei muutu mitte midagi. Kannatlikkust on vaja. Kui tahaks kohe hästi suurt muutust, siis peaks klubi pooleks aastaks kinni panema ja kinniste uste taga tööd tegema. Aga pikemas perspektiivis muutus kindlasti tuleb. Personali professionaalsus paraneb. Püsiklient saab tunda personaalsemat lähenemist. Loodetavasti isegi selle tasemeni, et kui püsiklient saali tuleb, siis baarmen juba teab, mis tema lemmikjook on ja selle saab pelgalt noogutusega ära tellida.
Eesmärk on jõuda selleni, et kui klient juba korra Chesterfieldi uksest sisse on astunud, siis ei taha ta enam kusagil mujal pokkerit mängimas käia. Sealt edasi on vaja juurde leida neid, kes Chesterfieldi esimest korda üles leiaks. Ka välismängijaid. Tahan siia tuua rohkem Läti ja Leedu mängijaid, Soome ja Rootsi kliente samuti.
Detaile, mille kallal tööd teha, on hästi palju ja nendest kõik sõltubki. Usun, et kui mõnel inimesel peaks nüüd Chesterfieldi külastamisse pooleaastane vahe sisse jääma, siis tema kindlasti tunnetab vahet.
Kas sa pokkerimängijatelt ka soove, ettepanekuid ja sisendit ootad?
Absoluutselt ootan mängijatelt soovitusi ja tagasisidet. Paar inimest, näiteks Henri Käsper ja Taago Tamm on nõu andmise osas oma õla juba alla pannud. Aitäh neile. Plaanin väga kommuunisõbralik olla, nii et küsimused ja ettepanekud on teretulnud. Kirjutage ja joonistage mulle.
Kui palju sind Chesterfieldis edaspidi näha saab? Pokkerilauda sa ilmselt enam ei istu?
Töös on mul kontori poolt väga palju ja enamus tööst saab tehtud kontoris, aga luban, et olen ka klubis nii palju kohapeal kui võimalik. Muidu ju ei näe, kuidas asjad kulgevad. Nii et mingisugused õhtud olen ma kindlasti kohapeal ja kättesaadav.
Hakkad pokkeri mängimist igatsema ka?
Loomulikult! Ma olen seda tüüpi inimene, kes tahab üles ehitada asju, mis on nii head, et sooviks ka ise neist osa saada. Eks ma käin siis pokkerit edaspidi välismaal mängimas.
Ja naudid hobina korvpalli?
Kindlasti. Igapäevaselt jääb minu hobiks nüüd korvpall.
Kogu Win TV meeskond soovib Markile uues rollis palju edu ja õnnestumisi!
