Tallinna lennujaamas
Tallinna lennujaamas avanes kõrvaltvaatajatele pilt, kus Legendi baaris istusid reas härra Sarapuu, sir Lancelot (jah, see 5Miinuse oma), meie oma Joel Lindpere, Eesti pokkeri tulevikulootus Hendrik Uibo, Valtingu Robin, Unibeti Ergo ning lisaks veel Herli-Kerli Olopid, härra Võsu ja reisi kroonikud Heimar ja Laur. Kõigil elevil näod peas, sest ees ootas lend üle Pariisi Marokosse.
Lennureis – Ergo beebi ja džinn õunamahlaga
Air Balticu lend algas ja lõppes sujuvalt. Ergo võitis koheselt jackpoti ja sai enda kõrvale istuma sülebeebi, kes kõigi ootuste vastaselt oli terve lennu vait kui sukk. Seda viimast ei saanud aga öelda Joeli kohta, kellel oleks vahekäigus Sillamäe ärinaiste grupiga vesteldes peaaegu sõnad otsa saanud.
Menüüs olid tasuta croissant’id ja Bombay džinn koos kõrrepakis õunamahlaga.
Pariisi lennujaamas – vastutustundlik finantskäitumine ja Ikea kokteil
Pariisi jõudes ootas meid ees lennujaam, mis meenutas suurt labürinti. Tahtsime kohe ärilounge’i minna, et reisiväsimus enne edasi Marrakechi poole lendamist maha raputada, aga üllatus – sissepääs maksis 110 eurot näkku! Oleme küll rahadega vastutustundetud, aga mitte niivõrd. Seega otsustasime oma värava üles leida, mis osutus täiesti õigeks otsuseks, sest see võttis aega poolteist tundi, ja selle käigus kaotasime korduvalt Sarapuu ja Valtingu ära.
Kuid aega jäi siiski söömiseks, sest tühja kõhuga seiklusi ette ei võeta. Lennujaama restoranis oli menüü mitmekesine: keskpäraselt halb liha, OK burger ja mis kõige tähtsam – Joel Lindpere tellitud crème brûlée, mille me kamba peale kõik ära sõime. Džinntoonik serveeriti meile seal algosadena nagu Ikeas mööblitükid: toonik siin, džinn seal, jää ja sidrun hoopis mujal ja ise pidid kõik kokku panema. Eeldasime, et serveerimisviis oli inspireeritud Lauri Ikea vöökotist. Lennukile jõudsime loomulikult ainult tänu sellele, et telefonidele tuli sõnum boardingu lõppemise kohta.
Kennedy Hospitality Resort – kunagine hiilgus ja üks pastakas
Lõpuks, peale südaööd, jõudsime oma sihtkohta – Kennedy Hospitality Resorti. Hotell oli olnud muljetavaldavalt uhke nii 30 aastat tagasi. Ühe pooltühja pastapliiatsi abil täitsid kõik 12 reisiselli ära prantsusekeelse dokumentatsiooni, ja ei läinud kahte tundigi, kui me kukkusime vooditesse nagu kotid, et minna vastu hommiksöögilauas tervitatele lahustuvale kohvile, sinistele munadele, erinevatele oaködidele ja Unibeti poolt välja tehtud quadimatkale kõrbes.
Teise päeva seiklustest loe siit: https://win.ee/unibet-deepstack-open-marrakech-teine-paev/
Ja kolmanda: https://win.ee/unibet-deepstack-open-marrakechi-reisikiri-kolmas-paev/
ning neljanda päeva lugu: https://win.ee/unibet-deepstack-open-marrakech-reisikiri-neljas-paev/
