Malta – Eesti gämblerite meeliskivi.
Malta on pisike, umbes Hiiumaast kolm korda väiksem saareke keset Vahemerd. Esmapilgul mõttetu kollane kivihunnik, kus rahvustoiduks on hakitud küülik ja sai – aga siin on peidus Eesti gämblerite tõmbekeskus, mis kutsub nagu koerakaka uusi tenniseid. Pokkerifestivalid on need magnetid, mis siia maarahva toovad. Eriti hoogu võttis see massiline invansioon Casino Malta rajamisega Armin Karu ajal, kus lumepall veeres Herli Olopi abiga sellisesse mõõtu, et nüüd kui Eestiga ei seo Casino Maltat miski, on taas sadakond Eesti pokkerituristi St. Juliansis kaartide taga. Seltskond jagab oma aega Casino Maltas toimuva Battle of Malta ning Portomaso kasiinos toimuva Malta Poker Festivali vahel.
Ütleme otse välja. Eesti asub karuperses.
Kui sa tahad Maltale Eestist jõuda, siis pead arvestama sellega, et lennuvõimalused on küll halvad, aga selle eest ebastabiilsed. Ryanair aeg ajalt teeb otselende, aga siis jälle ei tee. Lätlased doteerivad õnneks oma Air Balticuga suuremast hädast välja. Kõigepealt Tallinn-Riia sutsakas, ja sealt edasi 3,5 tundi Riia-Malta. Tallinnast välja lennates oli tunne, et tegemist on tšarteriga Eestist välja saadetud sõltlastele. Riiast lisandus ka põllumehi Viljandist, Tartust ja Pärnust, kuni lennuk oli Maarjamaa rahvast nii pungil, et tekkis soov ühendkoorina “Põhjamaad” ja “Ta lendab mesipuu poole” esitada.
Svenza ja sõbrad on juba ees.
Malta võttis meid vastu päikese, sooja 24 kraadi ja eestlaste kohta leviva halva mainega. Nimelt oli kurikuulus Sven Reimaa ehk Svenza juba terve nädala koos tugevama maksaga sõpradega hoolega ette sooja teinud, mis ilmselt tähendab seda, et suuremal osal populatsioonist on juba lubatud peenisega üle huulte tõmmata, või siis lüüa: a) pöördelt kannaga näkku, b) odaga kõrva.
Džinniputka.
Üle Hyatt Regency hotellitoa ukse pagas ära visatud, siirduseme otse džinniputkasse – ühte tillukesse 20-ruutmeetrisesse rannaäärsesse baari, mille nimi on küll White Wine & Food, aga veini ja toitu seal eriti ei müüda. Küll aga saab umbes 500 erinevat džinni ja sadakond erinevale toonikut. See on Eesti pokkerirahva kultuskoht, kus igaõhtuselt arveid kasvatada. Omanik, Palestiina taustaga mees, on saanud meie suureks sõbraks, kellega on mõnus džinnijuttu ajada ja poliitilisi teemasid vältida.
Nii möödusid esimene päev ja õhtu: Lend üle läti ja paarikümne erineva kadakamarjanapsu degustatsioon, silme ees vaade St. Juliansi kraanadega panoraamile. Malta – rahvuslik kraanade paradiis. Homme ootab meid mõõdukas pohmell ja lõbusõit katamaraaniga.