Turniiride satelliitide strateegia

Esileht » Turniiride satelliitide strateegia

Seekordses Optibetiga koostöös valmiva strateegiaartiklis võtan kokku Dara O’Kearney ja Barry Carteri raamatu “Poker Satellite strategy,” mis on vägagi okei sissejuhatus satelliitide põnevasse formaati ja mille korralikult läbi töötamise järel võiks olla realistlik küll vähemalt madalaid satelliite biitida ja keskmistes sisseostudes mullifaasi lähedal kenasti hakkama saada. Raamat turniiride algfaasile ei keskendu, ainult satelliitide spetiifikale, erinevustele tavaturniiridega võrreldes.

Raamatu kaas.

Boonus:
€500 eest boonuseid
Tervitusboonus
* Ainult uutele klientidele.

Miks mängida satelliite? Autor toob välja mitmeid põhjuseid:

  • Hea võimalus saada soodsalt (või freerollilt suure õnne korral täitsa tasuta) peale suure sisseostuga turniiridele, millele bankroll veel võib-olla peale ei hakka. Näiteks amatöör Chris Moneymaker sai $86 eest peale omal ajal WSOP põhiturniirile, mille ka ära võitis ja sai auhinnaks $2,5 miljonit, kusjuures ta algul isegi ei teadnud, et mängis satelliiti. Ka ise sain satelliidilt peale enamusele EPTdele, kus omal ajal osalesin ja ka PCA neljas $580k koht tuli satelliidilt paketi võitmise järel.
  • Ka mindsetile on lihtsam otsuseid teha, kui tead, et näiteks EPT või EMV põhiturniiril riskid ikkagi palju väiksema summaga kui reaalne sisseost teistel oli.
  • Tihti on pakettides ka lisaks turniiripiletile ka majutus- ja reisiraha, nii on võimalik endale korralik puhkus võimaldada.
  • Üks kasumlikumaid pokkeriformaate, kus tihti regularide osakaal väiksem, eriti madalal ja vigu tehakse palju rohkem kui muudes formaatides. Omal ajal oli kindlasti, ise kunagi hittisin isegi kaks EPT paketti ühe päevaga. Tänagi on mõnikümmend % ROI vägagi tehtav.

Pokkerit ja sealhulgas satelliite õppides võibki tekitada endale kasumliku hobi, millega saab reisida ja enda lemmikmänguga tegeleda näiteks ka üle Euroopa. Enam pole see samas kindlasti nii lihtne kui 10 aastat tagasi, aga samas õppematerjale on palju rohkem, õppiv mängija saab palju kiiremini heaks mängijaks. Kindlasti tasub ka uurida maha registreerimise võimalusi, millal siht turniir algab, kas saab ka turniiridollareid järgmiste pakettide või piletite eest, kas neid saab müüa või edasi anda. Üldiselt esimest piletit tuleb ikka ise mängida.

Kuidas lugeda raamatus ja siin kokkuvõttes toodud kätevalimeid nagu näiteks AJs+, AQ+, 88+?  Siin konkreetses näites väike s tähendab suited ehk ühest mastist käsi, teisisõnu Äss-Poiss ja kõrgemad mastist ässad, Äss emand ja äss kunn eri mastist ja kõik paarid alates kaheksatest ja üles välja.

Satelliitide erinevus tavaturniiridest.

Jutt käib eelkõige super satelliitidest ehk vähemalt mitme piletiga satelliitidest. Ühe auhinnaga võitja-võtab kõik (või enamuse) turniirid on ilma igasuguse ICM surveta, rohkem nagu (short stack) cash loogika alusel ja kindlasti nende jaoks tasub ka short handed mängu, muu hulgas näiteks spinne õppida, et kätevalimid paika saada. Enamus Eesti mängijatele suunatud satikaid ongi 1-2 piletiga.

  • Mull on kõik või mitte midagi: siin ei mängi võidu peale, mincash enamasti ongi võit (kui just pole väikseid rahasid piletite/pakettide järel, mis muudab ka ainult pisut). Pole vahet  kas jõuad “rahadesse” suure chipliidrina või 2bb mikro-stäkina. Väga erinev lähenemine seega võrreldes tavaturniiridega, kus ainult rahadesse jõudmise nimel mängida liiga ettevaatlikult on kohutav strateegia. Siin see mulli lähedal on väga õige strateegia (koos õigete shovedega).
  • Stäki hoidmine on palju tähtsam kui stäki juurde saamine, liigsete riskide võtmine on kohutav. Autorid soovitavad välja arvutada, mis keskmise stäkiga pileti saab, sihtida sellest 70% saavutamist, sest alati on ka mõni suur stäkk ja siis korra ringi jooksul shoveda stäki hoidmiseks. Näiteks 10k algstäki ja iga 10. mängija saab pileti (lihtsustatult vaatame ilma raketa olukorda) korral on siis 100k on keskmine stäkk piletitesse jõudmisel. 70k stäkiga on väga reaalne pilet saada ja siis shoveda korra ringi jooksul.
  • Mullimängu lähenedes shoveda saab üldiselt (palju) laiemalt, tihti ka any2 päris mulli lähedal alates keskpositsioonist, kindlasti hilisematest, aga callida suures enamuses olukordades palju kitsamalt, tihti ainult suuri paare keskmise stäkina. Näiteks mitme pileti koral üle keskmise stäkina päris mullis peab suure stäki shove vastu isegi ässad maha panema isegi kui tead, et vastas on 72o või 32o.
  • minraise-foldimine on üldiselt halb ja paljud mängijad väga agressiivselt 3bet shovevad, Sa ei taha näiteks AQ, 88 avada tavatõstega, sest shovele oleks tihti õige foldida. ka 20-25bb kandis näiteks 88-JJ on openshove tihti mulli lähedal, eriti agressiivses lauas, nittide vastu minraise-foldiks laialt (aga neid jääb pigem järjest vähemaks)
  •  Agressiivne imago tuleb kasuks: kui tavaturniirid on rohkem sõda, tihti tulebki lahinguid pidada postflop, siis satelliidid on rohkem nagu külm sõda. Pead näitama üles heidutust, võimekust jõuliselt vastata, siis tullakse ka palju vähem külla vargile.
  • Tavaturniiridel tahad realiseerida enda equityt, osalust, tõenäosust kätt võita, floppe näha heade ja heade tõmbekätega, siis satelliitidel mulli lähedal parim equity on fold equity. Peab olema stäkki, et sundida vastaseid foldima.
  • Mulli lähedal Sa ei taha keskmise, veidi üle keskmise ja kindlasti mitte suure stäkina võtta kogu stäki ulatuses coinflippi. Pole mõtet sette proovida saada, tõmbeid taga ajada, üldse eriti postflop mürada.
  • Suurim viga on liiga laialt shovede callimine mulli lähedal, kui tavaturnal mulli lähedal agro lükkaja vastu AJs võib väga ok call olla, siis satelliitidel on see pigem kohutav.
  • Vastupidine erandkeiss on, kui ise ja teine mängija ongi 2 väikseimat stäkki ja konkreetselt mullikoht, ainult suured stäkid ülejäänud (parim eriti ekstreemne on 2 piletit 3 mängijaga, üks suur stäkk), siis üksteise vastu blindidel olles 2 väikestäkil ICM kaob ära, ongi tavaline push-fold olukord.
  • Väiksmapoolse stäkina suru keskmiseid stäkke (bb’l), kellel on rahadesse jõudmine küllaltki kindel, neil on kõige rohkem kaotada ja nad peaks olema kõige nitimad.
  • Proovi ka aru saada, kes ei saa mullimängu loogikast aru. Kes callib keskmise stäkiga AJo agro mängija vastu kui seda selgelt teha ei tohiks, siis sellise mängija vastu peaks palju nitisemalt lükkama.
  • Millal lukku ära tõmmata? Kui pilet küllaltki kindel on, kui Sinu järel on rahades positsioonil rohkem mängijaid kui väljaspool rahasid. Näiteks kui on 10 piletit, stäkid madalad keskmiselt alla 10BB näiteks, 13 järel ja ise oled 4.-6. kohal. Callida shovesid sisuliselt ei saa, isegi suurte paaridega ainult shortide vastu, aga sarnases spotis nitise BB vastu kannatab lükata küll.
  • Rusikareegel paljudeks callimise olukordadeks on, et võrreldes tavaturniiride rahadesse jõudmise mulliga peaks callima 3-4 koha võrra veelgi nitisemalt. Näiteks kui muidu sarnase stäkiga peaks callima 88+, AJs+, AQo+, siis konkreetses olukorras võibki õige olla callida JJ+ ja isegi mastist AKs läheb foldi, sel pole piisavalt hea equity T9s, A3s vastu.

Täiesti mullis, kus on ainult üks mängija veel kukkuda, aitab otsuseid teha võimekus hinnata enda pileti saamise tõenäosust. Chance of Busting (COB), Chance of Cashing (COC) arvutus. Raamatus on mitmeid näiteid toodud, toon siin ühe: 3 mängijat, 2 piletit, mängija A 50BB, B on 10BB ja C on 10BB stäkiga. Lihtsustatud rusikareegel arvutus on järgmine: esimesel on x% tõenäosus mulliks jääda (COB), mängijal B siis 5x, mängijal C ka 5x. kuna on 100% tõenäosus, et üks jääb mulliks, siis x = 100/11= 9,5% ehk:

Mängija A mulliks jäämise (COB) tõenäosus on 9,5%, rahadesse jõudmise tõenäosus COC 100% – 9% = 91%

Mängija B COB = 45,5%, COC = 54,5%

Mängija B COB = 45,5%, COC = 54,5%

Reaalsuses abiprogrammid nagu ICMizer arvutavad veelgi täpsemalt ja suure stäki eelis, tõenäosus rahadesse jõuda on veelgi suurem (kui ta hullu ei pane ja vigu ei tee, ta saab vabalt väga laialt shoveda ja ka callida). ICMizer annab raamatus toodud näites suure stäki rahadesse jõudmise tõenäosuseks 91% asemel isegi 95,24% ja kahel väiksemal siis 52,38%.

Reaalses mängus aitab näiteks nii, et kui keskmise stäkiga on rahadesse jõudmise tõenäosus COC näiteks 82%, siis ta saab callida ainult kätega, millega ta on vastase vastu vähemalt 82% Equityt, teisisõnu ainult ässadega. Any2 vastu on isegi kuningad piiripealne otsus, pooltugeva näiteks parima 20% valimi vastu kus seas ka suures osas äss erinevate kikkeritega, siis väheneb equity isegi veel ligi 70-75% juurde ja on palju lihtsam fold. Tihtipeale üle keskmise stäkiga täiesti mullis või ka veidi enne, eriti paljude piletite korral on rahadesse jõudmise tõenäosus isegi üle 90% ja ennast katvat shove ei saa niisiis positiivse ootudega callida isegi ässadega!

Toodud näites kui suur stäkk shoveb buttonil, siis SB’l oleva väikse stäki calli ja võidu korral tema COC tõuseb 71% kanti, aga kaotuse korral kaotab COC 54,5% ja callimiseks on vaja niisiis 54,5/71% = 76% equityt ehk any2 shovet saab callida sisuliselt TT+ või isegi JJ+. Raamatus seda loogikat rohkem lahti selgitatud.

Erand on siis kaks väikest üksteist (enam-vähem) katvat stäkki üksteisesse shovemas, kellel mõlemal toodud näites rahadesse jõudmise tõenäosus on 52%, siis on neil näiteks Blind vs blind olukorras kui üks foldib, siis tema COC langeb 54,5% pealt 48% peale. Kui BB’l olev mängija võtaks siin vastase välja ehk ta enda rahadesse saamise tõenäosus tõuseb 48% pealt 100% peale, on tal siin rohkem võita kui kaotada! ja tal on vaja 48% equityt vastase shove vastu. Sisuliselt võib callida isegi pisut taga olles! Niisiis sellises olukorras hea mängija vastu pigem shoveks tavalise 70%- any2 asemel pigem vast ca 60% (ta ikka foldib ka üle 40% ajast, Q6o puhul mõtleb).

Niimoodi ongi, et mida lähemal päris mull, seda laiemalt saad shoveda, teistel vähem ICMi tõttu võimalust callida (kui nad viga ei tee ja näiteks AQo ei calli). Teisi kattes või sarnase stäkiga ca 10BB kandis isegi UTG juures tõuseb shovemisvalim tavalise ligi 20% parimate juurest vähemalt 30-40% juurde kui vastased õigesti väga kitsalt callivad ja juba ligi keskelt oleks sarnases situatsioonis any2 positiivse ootusega shove, kui näiteks 9 järel ja 4 piletid, siis ikkagi oluliselt rohkem kui muidu, 86s oleks lihtne lüke 10 blindiga. Kui vastased teevad vigu ja callivad liiga kergelt, oled neid liiga palju shovedega ärritanud, siis selgelt peab oluliselt koomale tõmbama.

Callimisrange läheb järjest kitsamaks, kui on palju pileteid ja 1-2 mängijat vaja kukkuda, siis tihti on keskmise ja üle kesmise stäkiga KK lihtne fold ja Ässad ka piiripealne või isegi ka lihtne fold enne floppi kui suure stäki shove ees. Raamatus on palju näiteid nii shovemis kui callimisvalimitest eri piletite arvu, järele jäänud mängijate arvu, positsioonide, stäki sügavuste kaupa, aga liiga palju, et siin välja tuua ja ega autorid ei lubanud ka.

Mida nitisemad mängijad taga, seda laiemalt saab shoveda, mida laiemalt callivad, seda kitsamalt peab. Ja siinkohal siis mõeldud satikanitti, näiteks kes JJ+ asemel KK+ callib kui tavaturniiril on sarnases kohas enne mincashi 88+ ja AJs+ AQo+ callib shove. Rusikareegel on, et ühe liiga laialt callija või siis suure stäki (nt alates 50bb+, kes saab ka laiemalt callida nagu tavaturniirides) mõju tasandamiseks on vaja vähemalt 2 nitisemat keskmist stäkki.

Liiga loose call on üldiselt palju suurem viga kui liiga loose shove, aga ka laialt lükkamiseks peab olukordi valima. Suurte stäkkide ja gämblimishuviliste vastu peab isegi (oluliselt) nitisemalt lükkama kui tavaturniiridel.

Tõste vastu üle shovemine. Üldiselt väiksed paarid töötavad siin kohas kohutavalt, ei bloki callimiskäsi ja ka calli saades kõrgema paari vastu on väga kehvas seisus. Parem juba mastist äss või mastist kaks kõrget kaarti selle lükke jaoks. Riid peaks ikkagi paigas olema, et 1) vastane avab (liiga) laialt 2) ta ICMi jagab ja 3) et ta on suuteline lisaks QJo’le näiteks ka AQo, ATo seal maha ka panema. Taga olles shovedes halva calli saamine on eriti kohutav satelliitides, kus meie eesmärk ongi sisuliselt mincash.

Limpide vastu mängimine. Üldiselt limbitakse väikseid paare, kahte kõrget kaarti ja mastist lähedasi kaarte, mõni ka üksikuid trappe nagu AA, KK, mida polnud distsipliini maha panna (või tõsta). Keskmise stäkiga mulli lähedal karistada 3-4bb tõstega ja floppi vaadata on pointless, me ei mängi turniiri võidu peale, pigem juba üle shoveda. Üldiselt kui vastane suudab KTs maha panna seal ca 15bb kandis shove vastu, siis keskpositsiooni laiapoolse limbi vastu saab tegelikult päris laialt hilisest positsioonist üle shoveda, blindidelt üldiselt üle 12-15bb isegi iga 2 kaardiga kui oskab foldida. aga jah jälgiks lisaks vastase foldimisoskusele sellises kohas ka enda imagot, mulli lähedal A8o shovedes ei taha siiski KTo calli saada. Üldiselt lähene limpidele satelliitidel sarnaselt nagu tõste vastu shovedes.

Mega-satelliidid, kus jagatakse välja kümneid või veelgi rohkem pileteid.

Shovede callimise loogika on küllaltki sarnane näiteks 40 pileti ja 90 mängija korral nagu 4 pileti ja 9 mängija korral, aga võib päris mulli lähedal ka oluliselt ekstreemsem olla. Näiteks kui keskmise stäkiga on pilet 99% kindel, palju väikseid ja mikrostäkke, siis 99% eelist pole ühegi käega enne floppi, isegi KK võidab K2o vastu “ainult” 96% ajast.

Siin võib piisata isegi 50% vajaliku stäki sihtimisest, kuna tihti ongi mõned väga suured ja palju mikrostäkke. Eriti võib veidi väiksemast stäkist piisata kui lauas on häid lükkamise kohti keskmiste või veidi üle keskmiste stäkkide vastu ja taga pole gämblereid või suuri stäkke, kes laialt calliks.

Mikrostäkiga ehk 5bb ja väiksemaga mäng: Esialgu otsiks shovemiseks selliseid blindides mängijaid, kellel keskmise kanti ja pilet küllaltki kindel, nad võivad vabalt veel 4bb shovele palju foldida. Online’is näiteks 3,5bb stäkiga avaks 3bb, sest osad ei pane tähele, et minimaalselt taga ja arvavad, et nitt tõstis suurelt, võib lihtsmalt folde saada. Nii on vastastel ka raskem callida, ei saa rahulikult maha checkida, sest see avab peale floppi panustamisvooru. Mitmekesi all inid keskpärase käega on kohutavad, neid prooviks vältida. Kui pisikese stäkiga välja ei vea rahadesse ja calli ka vaja saada mingi hetk, üles flipata, siis mõistlik isegi suure stäki/gämbleri BB vastu lükata: 1) ta callib laialt, saad ees olles sisse tõenäolisemalt ja 2) nii ei julge teised ka callida, SB’l mängija võib enda Q9 lükke puhul vabal QT, A9o ees oleva domineeriva käe maha panna ja saada calli kehvemalt käelt, sisuliselt varastad suure stäki/gämbleri käest fold equityt.

Mikrostäkkide, kellel kõigest 0,x-2bb järel, nende vastu on limpimine ka väga okei stateegia päris mullis kui veel 1-2 mängijat vaja kukkuda ja mikrostäkk kas bb’l või sisse pannud nupud. Ja siis läbi checkida. Kellegi huvides pole seal kergekäeliselt vastaseid välja bettida, ongi mõistlik läbi checkida. Võib natuke nagu pehme kokkumängu moodi tunduda, aga tegelikult ongi teiste vaatest õige strateegia. Sellise alla 10bb stäkiga võib ka vabalt nii limpida, et bustida mikrostäkki, aga kindlasti tasub kindel olla, et taga keegi pole totu karistaja sellises olukorras üle keskmise stäkiga, sellist riski pole mõtet võtta.

Variatsiooni vähendamine. Eesmärk on ikkagi mincash, mitte turniirivõit. Suure stäkina AQ, 88 tüüpi kätega keskmise vastu minna stäkkide peale mängima preflop mitmekümne blindi sügavuselt kui piletid juba lähenemas on, on pigem küsitav tegevus. Tihti võibki küllaltki lukku ära tõmmata kui on 50-80% vajalikust stäkist olemas. Piiripealseid kergelt +ev suure variatsiooniga liine, suuri bluffe pigem vähegi okei stäkiga ei pruugi olla mõistlik teha. Või siis häid kohti valida mängijate vastu, kes suutelised maha panema. Keskpäraseid tõmbeid pigem ei mängiks suurelt, võimalusel prooviks ka läbi checkida hiljem, aga tugevaid kombotõmbeid pigem mängiks, foldi saamine on ka väga okei. Mingi hetk ka piiripealsete käte nagu väiksed paarid, madalamad mastist käed, kehvemad äss ja kunn kõrged mastist kaardid, nendega avamine muutub küsitavaks ja saab teha ainult õigetes kohtades. Flipi võitmine annab ka tavaturniiridel mullis, rahades ja finaallauas olles osa kukkunud mängija EV’d teistele, teiste oodatav tulemus paraneb, stäkk muutub väärtuslikumaks, aga see on palju ekstreemsem mitmete piletitega satelliitides, mulli lähedal.

Keskmine pileti stäkk = mängijate arv x algstäkk / piletite arv. Näiteks kui on 100 mängijat (sisenemist), algstäkk 10 000 ja 5 piletit, siis keskmine pileti stäkk = 100 x 10 000 / 5 = 200 000.

Hiline regamine. Vara regamise plussid on paremate riidide saamine, enda imago loomine ja alguses lihtsamate mängijate suuremad vead, lihtsate mängijatega turnadel tasub üldiselt kindlasti kohe alguses regada. Satelliitides tasub väga kaaluda hilist regamist, sest mängijate kukkumisega enda stäki väärtus kasvavb, näiteks kui late regi lõpuks on järel pooled mängijad või vähem võib algstäki väärtus EV’s olla tõusnud üle paarikümne protsendi. Niisiis lihtsalt hilise regamisega oled paarkümmend protsenti ROId juurde! Eriti veel rebuy ja add-oniga satelliitides, kuhu ka freerollidelt peale saadakse. Tihtipeale paljud ei püsi sees add onini ja mõned ei tee seda ning nii võibki tekkida olukord, kus saad sisseostu + add oni eest ligi keskmise stäki, aga on ainult pooled mängijad alles või veidi ka overalay’d ehk juba ligi 100% ROI selle lükkega. Vahest nii ongi osadel kohalikele live turniiridele suurematele satikatel sisseost + AO eest 10 pileti puhul pigem ligi 1/5 oddsid pilet saada, eelise korral paremadki.  Parem tunnitasu, ROI ja hourly mõnevõrra väiksema riskiga, päris hea kombo! Hilise regamisega ja väiksema stäkiga on küll mänguruumi vähem, aga rohkem surnud raha vägagi kompenseerib seda.

Postflop kehtib ka sama ICM reegel nagu preflop, kui mängijal on näiteks üle 70% tõenäosus olemas pilet saada, siis on tal postlfop stäki sisse ajamiseks ka üle 70% equityt vaja, peab nii palju ees olema, aga üldiselt ka ok top paariga eriti keskmise-varase positsiooni vastu ei saa nii heas seisus sisse. Niisiis erinebki postflop satelliidi mulli läheduses ICM surve all oluliselt, kaetud mängija keskmise stäkiga peakski väga pasiivselt ja otsekoheselt mängima, eriti kui vastasele võiks flop paremini sobida. Suurema stäkina saab nii ka väikeste bettidega vastast potist välja. Autor tõi ka näite, kuidas EPT’l mulli lähedal floppas big blindilt top paari, aga kahe suure beti vastu pidi maha panema. Tema jaoks oli see Eureka hetk, et kui ta isegi nii hea käega nagu Top paar ei saa callida kahte tänavat, siis pole tal mõtet blindi kaitstagi seal, mis on igati õige. Sõbral oli ka Kingsi mainil sarnane koht, kus hea agro suur stäkk hakkas tema selge top paari vastu suuri bette laduma ja ta pani riveril maha. Kui pole riide, eelarvet, mune maha callida seal, siis pigem fold pre juba mullis. Pigem ilma riidideta tasubki vältida postflop mängu satelliitides mulli lähedal, las jääb teistele.

Pakettide puhul soovitab autor ka vaadata, mis seal paketis sees on, osad korraldajad teenivad kasumit hotellide üle hindamise pealt saades suure koguse tubade eelbroneerimise eest enda kasumi kätte. Tasub hotelli hindu võrrelda. Iseenesest korraldaja kasumi teenimine pole ka midagi halba kui rake tase mängudes on mõistlik, mängud on head mahlased ja elukutseliste tase mitte liiga kõrge. Nii neil ongi eelarvet ka turundada, mänge paremaks teha. Piltlikul ise mängijana parem maksaks €3k mängude paketi puhul €1k reisirahadeks kui 15-18% rake’iks ja elukutselistele. Vähemalt niimoodi mahlastesse mängudesse reisimisel on reisielamuse kõrval realistlikum oodata ka rohkem positiivseid elamusi lauast.

Rebuy ja add- oniga satelliitidel üldiselt tasub teha kindlasti add on, kuivõrd viimase eest saab rohkem chippe kui otsese sisseostu eest. Seetõttu tasub ka alla keskmise stäkiga venitada välja rebuy aja lõppu ja kasvõi mõningaid positiivse ootusega kohti lasta mööda minna, et AO odavalt kätte saada. Add Oni tegemata jätmine on nendes kõige suurem viga, isegi pigem siis kui AO on kõigest 2x algstäkk ja juba 10x algstäkk olemas. Laivis rohkemgi on rebuy satelliidid asendunud suures osas re-entry satelliitidega, et maja rohkem rake’i saaks koguda. Nendes strateegia on küllaltki sama freezeout satikatega, lihtsalt saad veel proovida. Free-buy satelliidid on ka populaarsust kogumas, kus on palju algajaid, neis on kasulik kohe alguses algajate vigu ära kasutada kui ka late reg lõpus tulles lihtsalt Add oni peale välja minna, mida tuleb mõlemal juhul teha.

Milestone satelliidid on ka järjest populaarsemaks minemas, kus siis teatud chippide arvuni jõudes saad pileti. Seal läheb ICM loogika vastupidiseks, suurtel stäkkidel on rohkem kaotada! Näiteks kui 100k stäkki vaja pileti jaoks, kellelgi on 97k stäkk ja 20k stäkk shoveb, siis suurel stäkil on võita 3k ja kaotada 20k, tal peab üle 85% equity olema ehk sisuliselt KK+ any 2 vastu, pigem isegi ainult ässad saab siin callida.

Raamatus on veel palju infot, palju näiteid erinevate stäki sügavuste, positsioonide ja olukordade kohta, mis valimitega mis olukordades lükata ja callida saab. Ise olen palju mänginud satikaid, need olid vanasti oluline osa mu teenistusest turniirimängijana. Ka tänases mängus olen mitmetele sihtturniiridele peale saanud ja see raamat annab ka täna kõvasti juurde mullegi. Vähem satikatega kokku puutunud mängijale on see raamat kullaauk, eriti kui tahta mingisuguse regulaarsusega nii kohalikke pisut suuremaid turniiridele soodsalt peale saada kui ka aeg-ajalt pokkeripuhkustele. Ilmselgelt $50 ja kõrgemaid tavasatikaid suuremates tubades nendega ei biidi ja algfaaside oskused tuleb ka mujalt saada, võiks olemas olla, aga see €20 investeering paberkujul või €$10 Kindle versiooni eest + mõned tunnid õppimiseks on kindlasti satikahuvilisele mängijale vägagi ok investeering. Julgeks soovitada küll!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Populaarsed Eesti kasiinod
4.8 hinnang
Red Dice: 200% kuni €1000 boonus + cashback
5.0 hinnang
Jalla Casino: Võta 100 tasuta spinni
4.8 hinnang
Slotti: 100% kuni €100 boonus
5.0 hinnang
ReSpin: €300 pärisraha boonus
4.3 hinnang
Hillo: Boonus hetkel puudub
5.0 hinnang
X3000: 100% kuni €100 boonus + tasuta spinnid