Bratislava vanalinnas oli mõnes kohas juba lumi maas. Slovakkia – Temust tellitud Tšehhimaa
Sügis on olnud kui lendlev lehesadu, iga tuulehoog viimas meid järgmisesse sihtpunkti. Algasime Marokost, lendasime Kreekasse, sealt Maltale, edasi Londonisse, Tartusse ja nüüdseks oleme maandunud Bratislavasse – Slovakkia pealinna. Mäletate veel kunagist kaksikriiki Tšehhoslovakkiat? Ei tea, kuidas see nii jäi, et tšehhide poolele kõik paremad asjad on jäänud, alates õlledest kuni arhitektuurini. Slovakkidele jäid ainult Tatra mäed. Loodan, et ükski slovakk ei loe seda enne, kui me riigist lahkunud oleme, aga mulle tundub see riik nagu Temust tellitud Tšehhi. Kõik on nagu sarnane, aga veidi kehvem.
Maanus Mippeli juhtum ja 2025 aasta spoiler.
Novembris Bratislavasse tulemine pole just kõige säravam idee, välja arvatud juhul, kui teil on mingi kummaline huvi kaamosliku halluse vastu. Kui Bukarest on novembris Euroopa tagumikuauk, siis Bratislava on nibin-nabin selle augu kõrval. Meiegi poleks Heimariga siia jalga tõstnud, kui poleks Franke korraldatavat The Festivali pokkerifestivali.
Eestlastest pokkerisõpru on Bratislavasse tulemas selle nädala jooksul mõõdukas suuruses delegatsioon; mina tean tulemas paarikümne mängija kanti. Lennujaamas kohtusime juba kahega: Uku Valneriga, kes on kõigi laste, naiste ja ajaloohuviliste meeste lemmik, ning värske Back-to-Back Eesti online-meistrivõistluse põhiturniiri võitnud Maanus Mippeliga (nimi muudetud, kuna ta valetas oma tööandjale, et on haige, mitte pokkerireisil). Maanusele oli see reis märkimisväärne, kuna tema 39 eluaasta jooksul oli see esimene kord lennukiga lennata. Tema kokkuvõte: õhkutõus oli lahe, muu igav.
MMippel ootusärevalt enne oma elu esimest lennureisi.
Minu lend pakkus rohkem meelelahutust, sest sain silmanurgast piiluda kaasreisija leotavat Igor Mangi astroloogilist abimeest ja sain teada, mida toob meile aasta 2025. Spoiler alert! Müüge kõik maha, võtke säästud pangast ja elage, nagu homset poleks.
Mida toob aasta 2025?
Kui palju konjakit mahub 45 € sisse?
Siia reisimine võib olla odav, kui mitte teha seda viga, et otsida otse lende Bratislavasse. Need maksavad rohkem kui vaesema riigi keskmise kodaniku vähekasutatud neer. Kogenud reisija ostab alla 100-eurose Ryanairi pileti hoopis Viini. Kuna jõudsime lennujaama 2 tundi varem ja, et elu liiga odav poleks, ostsime ka 45 € piletid business lounge’i ning nägime kõvasti vaeva, et seda summat saiakestest, salatist ja Meukowi konjakist tasa tarbida.
Murelik Laur arvutamas kui palju peab veel konjakit jooma.
Viini lennujaamast Bratislavasse saab bussiga, rongiga või, miks mitte, isegi laevaga mööda Doonaud. Aga meie valisime takso, lootuses saada nelja peale suur mugav auto, tellisime XL Uberi. Kohale sõitis kipakas Toyota Prius. Tõmmu taksojuht, kes polnud tellimust vastu võttes märganud, et sõit viib teise riiki, pobises midagi, mis kõlas nagu “Akhamanakam nakambatraham bhakaman Bratislava”, laksas labakäega vastu kiilast otsaesist kõva plaksu, nagu oleks seal parm istunud, ja toimetas meid Austria pealinnast keskmise kiirusega 140–150 km/h läbi vihma umbes poole tunniga Crowne Plaza hotelli juurde Slovakkia pealinnas.
Pokkerimängijad pikutavate parmude linnas.
See kant on meile eelmisest, suvisest, visiidist tuttav. Hotelli, mille all on kasiino, kõrval asub väike puhkeala, mis oli toona tihkelt majutatud asotsiaalse välimusega meesterahvastega. Slovaki asotsiaale eristab meie omadest see, et nad on noorema ea tõttu veidi kõbusamad ja neile kangesti meeldib pikutada.
Bratislava asotsiaal oma lemmikhobiga tegelemas.
Õhtusöögi sõime Bratislavska Restauracia nimelises kohas, kus meiega liitusid pokkerimängijad Art ehk Talupoeg Puhh ja turvavaldkonna professionaal Taavi Pusa, kes on pokkeriblogijana tuntud nime all „Kakahirmutis“ ja tänu kellele mitte üks tõbras jopega KUMU-sse sisse ei saa marssida. Veinivalikuga läks kohe lõbusaks; kelner keeldus meeste valitud veini peale, öeldes, et sellist sitta ta küll ei müü, ja tarnis oma maitse järgi natuke kallima.
Pärast õhtusööki leidsime spetsialiseeritud kohvik-kokteilibaari, kus baarmenid Gin & Tonic’u valmistamisega eriti hästi toime ei tulnud. Malta džinnibaaride kogemusega varustatuna andsime kiirkoolituse, mille tulemusel kolmas katsetus juba kannatas joomist. Art, kes lootis kohvi leida, sai aga hoopis arve jagamise rõõmu; kohvimasin küll oli, aga baristat mitte.
Bratislavska Restauracia ja kokteilibaar
Me läksime ära magama, sest ees pidi ootama tihe päev täis pokkerit, põgenemistubasid ja Eesti–Slovakkia jalgpallikoondiste mõõduvõttu, kus esimesed 1–0 tala saavad.
Loe lisaks:
Bratislava reisikirja 2. peatükk
Bratislava reisikirja 3. peatükk
